Dialoog – tähenduslik vestlus, mille eesmärgiks on vabaneda harjumuslikest mõttemustritest ning luua pind inimeste mitmekesisuse aktsepteerimiseks ja väärtustamiseks.

Dialoogi arendamiseks tuuakse 20–40 inimest ruumi kokku ning lastakse neil räääkida vabalt mingil teemal. Dialoogi arendamisel jälgitakse dialoogi põhireegleid, vt allpool. Dialoogiga tuuakse välja meie alateadvuslikud maailmavaated ning juhitakse grupp suuremale vastastikusele mõistmisele ja kõrgemale ühtsuse tasandile.

DIALOGUE – Facilitating Creative Communication 2009–2012
Euroopa Liidu elukestva õppe programm, GRUNDTVIG multilateraalne projekt
Projekti koordinaator: Leipzigi Ülikool, Nais- ja Sooruuringute Keskus
 
DIA-FCC projekti eesmärgiks on arendada dialoogil põhineva kommunikatsiooni oskusi. Dialoogi teooriat ja praktikat on käsitlenud David Bohm, Martin Buber, William Isaacs, Freeman Dorothy, Marina ja Johannes Hatkemeyer jt. Dialoogioskuste arendamise eesmärgiks on muudatusprotsesside algatamine.

Dialoogi all peetakse silmas jagatud tähenduste loomist eesmärgiga luua ühine pind inimeste mitmekesisuse aktsepteerimiseks ja väärtustamiseks.
Projekti üldeesmärgiks on levitada dialoogi meetodit ja dialoogil põhinevaid lähenemisi ning uue kommunikatsioonikultuuri loomiseks vajalikke oskusi, mis viivad ühise loova mõtlemiseni, uute arusaamadeni ja loominguliste lahendusteni. Dialoogi arendamisel järgitakse dialoogi põhireegleid (vt allpool).

Koolitajaiks on üks Saksa ja üks Austria ekspert, kes viivad koolitusi läbi ühiselt. Koolitatavad pärinevad 8 riigist ja erinevatest kultuurikeskkondadest, nende huviks on laiendada oma tegevust sooviga toetada inimesi ja gruppe oskuste arendamisel ja pädevuste tõstmisel, mis võimaldavad ennetavalt sekkuda ning muudatusprotsesse algatada. Koolitatavad osalevad multikultuurses  ühise ja üksteiselt õppimise protsessis ning arendavad dialoogiprotsessi toetaja-juhendaja oskusi.
Projektis leiavad aset online-kohtumised, et vahetada infot dialoogi teoreetiliste aspektide ning läbiviidavate koolituste kohta. Kõik koolitatavad viivad oma riigis vabalt valitud sihtrühmadele läbi  dialoogisessioonid.

Projekti tulemusena valmivad interaktiivne veebileht, koolitusmaterjalid dialoogisessioonide läbiviimiseks ning osalevate riikide ametlikesse keeltesse tõlgitud koolitaja käsiraamat. Lõppkonverents leiab aset Sofias, projektis osalenud dialoogiprotsessi toetajad-juhendajad saavad tunnistuse ning moodustavad Euroopa võrgustiku – European Network of Dialogue Process Facilitators (EuNetDPF).
Rohkem infot:
http://www.uni-leipzig.de/~frages/uploads/media/Info-Flyer_DIA_FCC.pdf
http://ferdaselem.blogspot.com/
European Network Dialogue Process Facilitators

http://dialogue-facilitators.eu/

Dialoogi põhireeglid on järgmised:
Tekita “koosmõtlemise ruum” –
keskkond, kus on turvaline avada sisimas omaksvõetud tõdesid, olla uudishimulik ning innustunud õppur ning uurida teiste tõdesid.

Ole innustunud õppija – selline suhtumine lubab meil olla siiralt uudishimulik ning jätta kõrvale kultuuriga sissekasvanud “ma-tean” hoiakud. Zen õpetaja Shunryu Suzuki sõnastas selle mõtte nii: “Algaja arvab, et meil on palju võimalusi; teadja  teab, et neid on vähe”.

Tingimatu austus -  ma tean, et   teine inimene väärib austust. Austus on olemuselt aktiivsem kui tolerants: see on määr, mil olen suuteline nägema maailma teise inimese silmade läbi.

Avatus – toon endaga kaasa avatuse uutele ideedele, uutele nägemustele. Olen nõus vaidlustama endasse juurdunud arusaamasid, eelarvamusi ja uskumusi.

Räägi südamest – räägin sellest, mis mulle tõeliselt huvi pakub, sellest, mis on mulle tõeliselt tähtis. Ma ei räägi seetõttu, et tahaksin välja paista, teoreetitseda või kõnet pidada. Olen kasin sõnadega.

Kuula tähelepanelikult -  kuulan teist inimest jäägitu huvi ja empaatiaga ning avatult, mis lubab tal usalduslikult oma ainulaadset maailma avada.
Räägi aeglaselt -  dialoogis on meil võimalus teadvustada, kust pärinevad meie automaatsed, spontaansed ning emotsionaalsed reageeringud. Ilma kommunikatsiooniprotsessi aeglustamata pole see eriti võimalik.

Ära rutta oletuste ja asjadega, mida arvad kindlalt teadvat -  meie uskumuste, oletuste ning tõlgenduste erinevused põhjustavad lõputuid vääritimõistmisi ja konflikte. Dialoogis harjutame, kuidas teadvustada oma oletusi ja hinnanguid, peatades nad hetkeks, et neid jälgida ja mõista.

Ole uudishimulik ja uuri järele – loobun ”ma-tean” suhtumisest ning kujundan tõelise huvi asjade vastu, mida ma veel ei tea. Olen uudishimulik, teadlik ning alandlik: ”ma ei tea ning olen huvitatud teada saamisest”.

Lepi erinevuste paradoksiga -  oskan üha enam elada uute väljakutsete seisundis, kus õige võib olla nii ”see” kui ”too”. Ma ei rakenda survet üheski olukorras ega ühegi inimese suhtes, sundides teda oma maailmapildiga nõustuma.

Jälgi seda, kes jälgib – minust saab omaenda kuulamise ja rääkimise jälgija, ning selles protsessis mu väljakujunenud arusaamad pehmenevad ning teisenevad. ”Jälgitud mõte muutub” – David Bohm